• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,38
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,38
  • 21.12.15, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Roheline kuld paneb silmad särama

Viimasel ajal on positiivselt hakanud eristuma metsandussektor, mis võib aidata Eesti majandust, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.
Juhtkiri.
  • Juhtkiri. Foto: Anti Veermaa
Reedel avaldasime loo edukast ärivõrgustikust, mis aitab kasvavasse metsa investeerivatel fondidel Eestis osta soodsalt metsamaid. Tänase Äripäeva põhiteemaks on taas suurenenud investeeringud Eesti ja ka Skandinaavia metsatööstusesse.
Äripäevale teeb heameelt, et metsandussektor on hakanud taas särama ning see annab lootust, et ka Eesti majanduskasv saab lõpuks kännu tagant liikuma.
Eesti majanduse hoog on püsinud sisetarbimise kasvul, tööpuuduse vähenemisel ning palgatõusul. Meie selle aasta suur mure­laps on aga ettevõtete investeerimispassiivsus ning firmade kasumeid suurte ampsudega sööv olukord tööjõuturul. Positiivselt eristub aga metsandussektor.
Eelmisel nädalal teatas kohalikele puidutööstustele Rait ja Lemeks kuuluv Viiratsi Saeveski, et investeerib saematerjali tootmise suurendamisse 10 miljonit eurot. Tänases lehes kirjutame, et Toftani investeeringu maht on 32 miljonit eurot. 
Investeeringud on hoogustunud
Varasemal paaril aastal on oma tegevust märgatavalt laiendanud osade Sylvesteri kunagiste aktsionäride loodud Combimilli grupp, mida ajakirjanik Väinu Rozental on sel sügisel Äripäeva veebis ilmunud Sylvesteri edulugu kirjeldanud raamatus nimetanud kunagise Sylvesteri klooniks. Lisaks neile on agressiivselt investeerinud veel ka Raul Kirjaneni suurosalusega Graanul Invest.
Investeeringute hoogustumine pole omane ainult Eestile. Ka Soome ja Rootsi metsandusfirmad ning saetööstused on asunud uue hooga investeerima ning metsandussektori osa nende ettevõtete ekspordis kasvab taas.
Võib arvata, et tööstuste investeeringud kergitavad tasapisi ka toorme ehk metsa hinda ning õigesti on käitunud need investorid, kes on viimastel aastatel investeerinud metsa. Näiteks Eestis on juba aastaid erinevad välisfondid metsa kokku ostnud. Investorite huvi metsamaa vastu on toonud aga välja ühe kitsaskoha, millest ka Äripäev on sel aastal paaril korral kirjutanud.
Nimelt tegutseb Eestis metsavahendajate ärivõrgustik, kelle eesmärk on saada metsatükid senistelt omanikelt kätte võimalikult soodsalt, need liita ning siis suuremate tükkidena müüa edasi investeerimisfondidele. Sellise tegevuse miinuspool on aga see, et kokkuostjad kasutavad erinevaid kavalusi lüüa metsamaa hind võimalikult madalale ning survestada omanikke müüma.
Väikeinvestoril vähe võimalusi
Kahjuks pole Eestis väikeinvestoritel suuri võimalusi ise investeerida metsa, kui just ei olda ise metsaomanik või ei osteta metsamaad kokku. Metsamaa ostmine pole väikeinvestorile kuigi tark tegu, sest see on kapitali- ja tööjõumahukas ning väikeinvestoril on keeruline hajutada riske. Eestis ei tegutse ka ühtegi metsamaadele keskendunud avatud investeerimisfondi, millega oleks võimalik investoritel liituda. Samuti pole Tallinna börsil ühtegi metsandussektoris tegutsevat ettevõtet. 
Ainus võimalus nii Skandinaavias kui ka Eestis investeerida taas tärkavasse pikkade traditsioonidega metsandussektorisse on pöörata oma pilk Skandinaavia börside poole, valida välja sealsed metsandussektoriga seotud ettevõtted ning üritada nii hüpata rongile.

Seotud lood

Uudised
  • 04.05.16, 00:01
Läti rõõmustab Lõuna-Eesti metsavarujaid
Läti piiri läheduses asuvad metsavarumise firmad naudivad olukorda, kus metsamaterjal maksab Lätti müües kohati umbes viiendiku võrra rohkem kui Eestisse müües.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele